{"id":25068,"date":"2023-05-15T13:21:43","date_gmt":"2023-05-15T10:21:43","guid":{"rendered":"https:\/\/tallinnzoo.ee\/?post_type=animal&p=25068"},"modified":"2023-11-03T11:01:45","modified_gmt":"2023-11-03T09:01:45","slug":"kalakass-2","status":"publish","type":"animal","link":"https:\/\/tallinnzoo.webquer.ee\/fi\/animal\/kalakass-2\/","title":{"rendered":"Kalakass"},"content":{"rendered":"\n

Kalakassil on tugev j\u00e4ssakas keha, madalad jalad ja l\u00fchikesev\u00f5itu saba. Mustade t\u00e4ppide ja triipude read oliivhallil karvkattel aitavad sel kiskjal keskkonda sulanduda. Suured silmad vihjavad kalakassi videvikulisele eluviisile.<\/p>\n\n\n\n

Erakordselt veelembene kalakass elab v\u00e4ikeste j\u00f5gede \u00e4\u00e4res, soodes, roostikes ja mangroovides. Osaliselt sisset\u00f5mmatavad k\u00fc\u00fcnised ja varvastevahelised nahakurrud, mis pole k\u00fcll oluliselt suuremad kui teistel kaslastel, v\u00f5imaldavad tal v\u00e4ga osavalt pehmel pinnal liikuda ja kala p\u00fc\u00fcda.<\/p>\n\n\n\n

Enamasti varitseb kalakass oma saaki kaldalt ja tabab selle t\u00e4pse k\u00e4pal\u00f6\u00f6giga. Kui kalakass kala j\u00e4rele vee alla sukeldub, sulgeb ta selleks ajaks oma k\u00f5rvad. Kirjeldatud on ka kalade peibutamist k\u00e4paga \u201eveele koputades\u201c, mille arvatav eesm\u00e4rk on imiteerida vette kukkunud putuka tekitatud lainetust.<\/p>\n\n\n\n

Kalakassid on \u00fcksikelulised. Isane kaitseb teiste isaste eest kuni 20 km2 <\/sup>suurust territooriumi, mis kattub mitme emaslooma kodupiirkonnaga. Pulmaajal leiavad paarilised teineteist peamiselt l\u00f5hnam\u00e4rkide abil. Tihedasse taimestikku peidetud pesas s\u00fcnnib keskmiselt 2\u20133 poega, kes hakkavad vees m\u00e4ngima ja tahket toitu s\u00f6\u00f6ma kahekuuselt.<\/p>\n\n\n\n

See, et kalakass eelistab elada vee l\u00e4hedal, on saamas talle saatuslikuks \u2013 ligi pooled Kagu-Aasia m\u00e4rgalad on keskkonnaga arvestamata j\u00e4tva majandustegevuse t\u00f5ttu kadumas. Suurimateks ohtudeks on m\u00e4rgalade kuivendamine p\u00f5llumajandusmaa laiendamiseks ning nende reostumine p\u00f5ldudelt p\u00e4rinevate v\u00e4etistega. Jaava saarel on ligi 90% mangroovsoodest asendunud t\u00f6\u00f6stuslike kala- ja krevetifarmidega.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","class_list":["post-25068","animal","type-animal","status-publish","hentry","animal_phylum-keelikloomad","animal_class-imetajad","animal_order-kiskjalised","animal_family-kaslased"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.webquer.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/animal\/25068","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.webquer.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/animal"}],"about":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.webquer.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/animal"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tallinnzoo.webquer.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25068"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}